Siimline's Team: 2011

Eelmine nädalavahetus oli meie jaoks üllatuste rohke ja üliedukas.
Algas kõik aga juba mõned nädalaid tagasi kui ma avastasin, et meelte segaduses olen registreerinud Cooperi ja kaks Lhasat näitusele inglismaal samal nädalavahetusel, kui on Eestis Retriiverite erinäitus ja Eesti suurim tiitli näitus Eesti Võitja 2011. Sai siis arutatud võimalusi nii ja naa, et jätan Inglismaa näituse ära ja tulen Eestisse või hoopis jään siia ja muu osa tiimist osaleb siis Eesti näitustel. Käiku sai jäetud plaan, mina siin ja teised seal. Eelmine esmaspäev ma aga juba kujutasin ette, kuidas meil on telefonid punased pidevast info vahetamisest ja tahaks ikka näha vanu sõpru. Kohe nii väga tekkis soov tulla Eestisse selle asemel, et siin kannatamatult tulemusi oodata. Kuna Cooperi näitus oli reedesel päeval ja Eesti näitused laupäeval ja pühapäeval, tabasin ennast mõttelt, et kui on tehtud trikke nagu kaks näitust kahes eri riigis samal päeval samade koertega, siis kui raske saab olla, kaks näitust eri päevadel erinevate koertega eri riikides. Tundus nagu "Piece Of Cake". Kolmapäeval tabasin ennast lende sirvimast ja tõuke andis ka see, et pidin abikaasa reedel nagunii lennujaamast peale näitust peale korjama. Mõtlesin endamisi, et kui leiaks lennu mis väljuks lähiajal mehe lennule oleks eriti tore. Kahjuks sellist õnne mul polnud ja midagi sobivat reedesel õhtul Eesti poole ei väljunud. Küll aga leidsin lennu, mis väljus laupäeva varahomikul. Lend aga jõudis 40 minutit hiljem Tallinnasse, kui Kuldsete hindamise algus, mõtlesin, et parem hilja kui mitte kunagi. Mõeldud tehtud, krediit kaart välja ja makse sooritatud.
Reede hommikul vara pakkisin koerad autosse ja nina Londoni suunas, mille lähistel näitus toimus. Olin üksi 3 koeraga ja kahjuks, minu plaan ei toimunud, üks kohtunik oli kiire oma hindamistega ja teine super aeglane, seega jooksid Lhasa Leo ja Kuldse Cooperi ringid kokku, pidin tegema valiku ja palusin tuttaval esitada Leod samal ajal kui ise kuldsete ringi ääres, Cooperi korda ootasin. Cooper tuli peale kohtuniku pikka võrdlust kahe koera vahel tugevas konkurentsis avaklassi teiseks, mille üle olin meeldivalt üllatunud ja olin tulemusega super rahul, sest klassis olid väga mitmed kohalikud võidukad koerad, kes on juba Inglismaa tsempionid. Parima isase valikul võitis Cooperit võitnud koer ka parima isase võistluse ja tänu sellele sai Cooper võimaluse võistelda kõigi klassid võitnud isastega teise koha peale. Kohtunik lasi meil joosta veel kord edasi ja tagasi, vaatas veel kiire pilguga Cooperit ja osutas meie poole, ma olin nii üllatunud, et ei saanud esiti arugi, et Cooper tuli teiseks.
Cooperiga ringis käidud jooksin Lhasa ringi äärde ja sain veel meeldiva üllatuse Leo alias Rufkins Monarchs Love Bytes oli esimest korda Inglismaa näitusel tulnud kenale kolmandale kohale samuti suures avaklassis. Mis siis muud, kui asjad kokku ja suund lennujaama poole, et üles korjata abikaasa ja koju jõudes oli vaja veel asjad pakkida, et siis juba hommikul 03.30 võtta suund uuesti lennujaama poole. Hommikul unisena vandusin ennast, et no on seda vaja, võinud ju kodus magada, aga peale teist kohvi oli juba meel rõõmsam ja sees mõnus ootus ärevus, et saab jälle kambaga tshillida ja nädalavahetust nautida. Lennujaamas oli vastas Tarmo ja näitusele jõudsime hetkel, mil juunior klassi isased kogunesid ringi. Sain kiire info, et noorim tiimi liige Sir Teddy ehk Ipcress Fly Me To The Moon Siimline oli parim isane kuldse kutsikas ja juba ma seisin ringis Cooperi poja Gypsy´s Soul Noblega, keda seekord kohtunik pidas üleliia ülekaaluliseks ja andis karistuseks hinde hea.
Edasi olid ringis meie kaks Portugali plikat Laura ja Heidi ehk peenemalt Royal Duchess De Boscardini, kes hoolimata oma "suve napist kleidist" võitis juunior klassi emased ja Siimline First In Line De Boscardini, kes tuli tugevas konkurentsis klassi neljandaks. Oleme ülimalt rahul nende kahe noore ja lubava tüdrukuga ja väga tänulikud nende kasvatajale.
Edasi läks ringi Morris ehk Greenhill´s Hey You, kes võitis noorte klassi ja oli parima isase valikul kolmandal kohal.
Avaklassis olid meil Göthe ehk Waterloo´s I Want It All ja Wäino ehk Siimline´s Xclusive Passion. Wäino tuli klassi teiseks ja Göthe tema taga kolmandaks.
Kasutus klassis meil kedagi registreeritud polnud, küll aga oli tsempionklassis Oskar ehk Siimline´s Theodor, kes suudab meid üllatuda alati hetkel, mil midagi oodata ei oska. Oskari võitis tsempionklassi ja ka parima isase tiitli ja liikus edasi ainult tõusu suunas tulles ka tõuparimaks ja lõpuks kogu retriiverite erinäituse kaunimaks koeraks.
Mis sa hing veel tahta oskad Cooper oli juba eelmisel päeval meid meeldivalt üllatunud ei osanud sellelt nädalavhetuselt rohkemata tahtagi ja siis selline positiiivne üllatus.
Õhtul arutasime veel, et peale kahte sellist edukat päeva ei ole meil pühapäevast enam midagi oodata, sest nädfalavahetus on juba nagunii olnud rohkem kui edukas.
Pühapäeva hommikul ei tundunud kuhugi kiiret olevat jõime rahulikult kohvi ja muigasime selle kõrval, et täna siis saab olema see "peksu päev", sest me oleme seda meelt, et peale kauneid võite tuleb alati ka kaotus. Kogu selle rahuliku meeleoluga aga lahkusime suht hilja Kadrinast Tallinna poole ja väike Teddy, kes pidi ringis olema esimesena peaaegu hilines sinna, tänu meie pikale hommikukohvi pausile, et kohale jõudes mina ja Kristina sõnaotseses mõttes hüppasime autost välja näituse väljakule jõudes ja jooksime kuldsete ringi juurde, sest meil oli vaid 5 minutit Teddy ringi alguseni aega. Teddy oli tubli ja tõuparima kutsika tiitli, millele lisaks hiljem lõpp võistlustel ka kogu pühapäeva näituse kauneima kutsika võistlusel kolmanda koha. See oli ühtlasi ka Teddy viimane kutsika klassis osalemine, edaspidi näeb teda juba Juunior klassis võistlemas.
Edasi oli kord Göthe käes, kes see kord oli registreeritud noorte klassi, kus ta oli ainuke osavõtja ja seega siis ka antud klassi võitja.
Avaklassis oli see kord registreeritud Morris ja Wäino, kes tegid kahekesi klassis puhta töö, Morris esimesel ja Wäino teisel kohal.
Tsempion klassis tuli Oskar teiseks.
Edasi läks aga suurteks üllatusteks, serdi ringis valis kohtunik meie poistest jätkama Oskari ja Morrise, Morris võitis ka sertifikaadi ringi ja Oskar oli neljas. Morris võittis ka parima isase valiku, sai selle võiduga ka Eesti Võitja 2011 tiitli ja cacibi.
Emastes oli meil ainult Laura, kes oli vaatamata oma karvutule olemisele klassis kolmas.
Tõu parima valikul tuli Morris tõuparimaks ja edasi rühma võistlusel neljandaks. Noorele poisile nagu Morris oli see suur saavutus ja meile kõigile ootamatu ja suurepärane üllatus.
Kolm päeva super tulemusi on midagi, mida keegi meist poleks ka unes osanud näha.
Tänu kogu sellele võitude jonule otsustasime teha grillipeo, et siis ka Siimline´s Teami tuleviku lootustele, Cooperi ja Taira kutsikatele, silm peale visata. Sellest on ka fotosessioon allpool.
Pildiseeria eelmisest nädalavahetusest avaldame uues teemas.

Kuna eelmine nädalavahetus oli meie tiimile üli edukas nii siin Eestis, kui ka inglismaal, millest kirjutan eraldi teises teemas, siis tähistasime seda eile aias grillipeoga ja ühtlasi said ka asjaosalised, kes veel kutsikaid näinud polnud, näha neid väikseid mõmmikuid oma silmaga! Nimelt käis siis kutsikate emme Taira pere külas titasid vaatamas ja koju minek oli suht vaevaline, sest pere noorim liige leidis, et neil kodus olevad 2 kuldset pole piisav! :)

Lille huviline valge tüdruk!

Väss tuli sinisele poisile peale!

Kutsika aedik oli eilne lemmik ajaviite koht! :)

Triin ja tema lemmik punane pliks!

Väike koera kanseldaja, kes ei soovinud sugugi ilma kutsikata lahkuda! :)

Roheline poiss, kes läheb Pärnusse!

Lilla poiss, kes jääb Tartumaale!

Sinine poiss, kes jääb Tartusse!

Helesinine poiss, kes kolib Tallinnasse!

Pruun poiss, kes on pugenud mu südamesse ja on minu isiklik lemmik, otsib veel omale sobivat peret, oleks tore kui uus kodu oleks huvitatud ka harrastamisest.